Projektipõhine õpe

Anorgaanilised ühendid igapäevaelus.    
 

Projektipõhine õpe-ainetunni põhine

Aeg- 3 nädalat- 6 tundi

1.    Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.

Eesmärgid:

·         Arendada loodushariduslikku kirjaoskust

·         Tunda  ja osata kasutada anorgaanilisi ühendeid igapäevaelus

·         Teada nende puudusi ja plusse

·         Teha vahet erinevatel materjalidel ja nendega kaasnevatel keemilistel protsessidel

·         Osata seostada  oma tegevusi teiste loodusainetega

Õpitulemused:

·         kirjeldab ja analüüsib mõnede tähtsamate anorgaaniliste ühendite (HCl, H₂SO₄,  NaOH, Ca(OH)₂,  NaCl, Na₂CO₃, NaHCO₃, CaSO₄, CaCO₃ jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus (vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid)

Tegevused:

·         Kolm põhiteemat  1. Vee karedus 2.Väetised 3.Ehitusmaterjalid on  jaotatud 6. ainetundi, mis sisaldavad teooriaga tegelemist kui ka praktilisi töid.

·         Kõik kolm  9.kl  paralleelklassi on jaotatud  4 liikmelisteks gruppideks

·         Hindamine toimub märkmete alustel- koondhinne tehtud töö eest saadakse 6.tunnis

Ainete lõiming :

·         Geograafia :maavarad (liiv, savi, lubjakivi jt);

·         bioloogia: väetised, keskkonna saastamine ,taimede mitmekesisus

·         teabekeskkond: infootsing internetist

Hindamine-projektõppe perioodi lõpus koondhinne = kontrolltöö hindega

Teema	Tööd	Kommentaarid	Hinne
Vee karedus	Mudelite  tööleht
	Praktikumi interpreteering
Väetised	Esitlus ,,Väetised Eestimaa aedades,, Kaart-
Ehitusmaterjalid	,,Minu tuleviku maja,, Kaart -                           ,, Ehitusmaterjalide leiukohad ja tootmine Eestis,,
		Koondhinne

LE PLANNER

http://beta.leplanner.net/#/scenario/56fff18d4fbc0e6a49cea5af

1.tund  Vee karedus

Eesmärgid:

1.Teavitada õpilast vee kareduse olemas olust ja võimalustest, kuidas seda eemalda

2.Selgita,kus võid igapäeva elus sellega kokku puutuda

  

    

Õpiväljundid:

·         Teada saada, mis on veekaredus

·         Missugused soolad seda põhjustavad?

·         Mis on katlakivi? Millisel juhul tekib?

·         Miks on vee karedus kahjulik

1.tund Vee karedus teoorias on õpilane koduse tööna ette valmistanud  õpiku ja interneti abiga.

Tegevused:

1. Kasutavad veebi    http://mudelid.5dvision.ee/kare/index.htm   animatsioonid vee kareduse kohta

2.Täidavad töölehe http://mudelid.5dvision.ee/toolehed/kare.doc

Kõik õpilased teevad selle individuaalselt läbi, mis kinnistab nende teadmisi.

3.Töölehed valmis, siis õpetaja jagab õpilased gruppidesse

http://www.classtools.net/random-name-picker

Grupp arutleb  ja teeb ühise otsuse küsimuste/vastuste suhtes.

4. 15.min. tunni lõpus toimub kokkuvõte tehtud töölehest ja grupp saab oma  esimese individuaalse töö  koos grupi analüüsiga esimesed punktid /hinde–hinnang õpetajalt

Õpetaja kasutab https://infogr.am/app/#/edit/9848ad87-df21-4a81-a180-0f6b9ef34f55

2.tund  Vee karedus praktikas – praktikum

1.Õpetaja jagab  õpilastele tahvlid

2.Sissejuhatus-algab eelmise tunni kokkuvõttega-

www.kahoot.it  mäng-Vee karedus

3.Praktiline töö- Vee karedus

Seina poolsetele laudadele on valmis pandud minilabor, kus on kõik vahendid olemas.

Õpilased peavad vastavale praktikumi lehele ise õiged vahendid leidma ja neid kasutama

Praktikum –Vee karedus

https://drive.google.com/file/d/0B68rUlEq-et_cnl5ZTRCaGMtckJxdGRPTFhiQlRqY3pkT1Ew/view?ts=56657632
https://drive.google.com/drive/folders/0B68rUlEq-et_cFZZckxjTGE1YU0

NÄIDE  INTERPRETATSIOONIST :

·         Seebi vahutamine sõltus ,kui palju oli sinna vedelat seepi pandud e. seebi konservatsioonist.

·         Mida rohkem seebilahust pudelisse pandi, seda  rohkem vahtu tekkis

·         Karedas vees (kraanivees) vahutas vähesel määral

·         Kraanivesi sisaldas Ca- ja Mg –sooli, mis moodustavad rasklahustuvaid , vees praktiliselt mittelahustuvaid sooli

·         Õli lisamine vähendas oluliselt seebi vahutamist. Vabade seebimolekulide hulk vähenes

·         Destilleeritud vees puuduvad soolad ,seep vahutab hästi, kuna ei moodustu rasklahustuvaid sooli

4.Järeldused –kasutavad  www.padlet.com

·         Seebi vahutamine sõltub vees lahustunud ainetest

·         Vee hulk sõltub seebi hulgast

·         Vahu hulk lisaainete lisamisel õli, söögiäädikas

Õpetaja jälgib meeskonna tööd, kuidas on tööjaotus korraldatud, teeb märkmeid , hindab interpretatsiooni tulemusi ja järeldusi paletis.

5. See on teine ülesanne, mille eest saavad grupid oma hinded, mille õpetaja kannab https://infogr.am/app/#/edit/9848ad87-df21-4a81-a180-0f6b9ef34f55 tabelisse.

3.tund Väetised

Eesmärgid:

·         Õpilane õpib seostama  eelmisel veerandil õpitud soolade valemeid ja nende  keemilisi omadusi koduaiandusega

·         Lõiming bioloogiaga –taimekaitse, umbrohutõrje,geograafiaga- kaardi koostamine, Gis-i kasutamine

·    

Teema ,, Väetised Eestimaa aedades,,

Tund toimub arvutiklassis.

Samad 5 liikmelised grupid .

Tegevused

1.Arutelu toimub läbi www.padlet.com

Õpetaja lisab algsed märksõnad – väetise põhi- ja mikrotoitained   

Tuntumad väetised NaNO₃,NH₄NO₃

Positiivsed küljed

·         Soodustab taime arengut, suurendab saaki jne.

Negatiivsed küljed

·         Kahjustab põhjavett

·         Muldade hapestumine jne.

·         NH₄NO₃-plahvatusohtlikud

4.tund Väetised Eestimaa aedades - ESITLUSED

Kõik 5 grupi kannavad  oma esitlused ette .

Esitluse aeg : 

Küsimustele vastamine:  

Teiste gruppide – küsimused, kommentaar, hinnang

Õpetaja poolne hinnang- sisaldab analüüsi, hinde moodustamine

5. tund Ehitusmaterjalid

Eesmärgid:

1.Tutvuda lähemalt ehitusmaterjalidega, mille valemeid oskad kirjutada

2.Võrrelda loodusliku ehitusmaterjali tehisliku ehitusmaterjaliga

3.Lõiming geograafiaga

4.,,Minu tulevane kodu,, -esitluse materjali valimine

Tegevus:

Samad grupid jätkavad koostööd

1.Uurivad erinevate ehitusmaterjalide näidiseid- koolides ENSV aegsed karbid- mineraalide kogud

2.Tutvuvad erinevate ehitusmaterjalide põhiomadustega kasutades tahvelarvuteid

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/

http://www.koduaed.com/voimalikud-mineraalsed-ehitusmaterjalid/

3.Täidavad analüüsiks tabeli

Ehitusmaterjal	Looduslik, leidumine	Tehislik, kus toodetakse	Positiivsed omadused	Negatiivsed küljed	Valiksime
paas
graniit
liiv
savi
tellised
lubi
tsement
klaas
puit
plastmass

4.Koostavad ehitusmaterjalide valiku plaani ,,Minu tuleviku maja,,  koos põhjendustega

Plaani koostavad  tahvlites või valgetahvli paberile

Siseviimistluse saavad koostada peale olmekemikaalide tundi

5.Koosta kaart ,, Ehitusmaterjalide leiukohad ja tootmine Eestis,, - koos  info ja piltide lisadega

Kasuta kaardi koostamiseks https://www.scribblemaps.com  või http://www.arcgis.com

(viimasel juhend koolielu.ee)

6.tund - Ehitusmaterjalide esitluste esitamine

Grupid esitlevad oma tööd

1.,,Minu tuleviku maja,,

2.Ehitusmatejalide leiukohad ja tootmine Eestis

3.Minimakettide valmistamine jääb kevadel õuesõppe tundi-kohupiimavärvid jne.

Õpetaja esitab tunni lõpus koondhinnete tabeli

Teema	Tööd	Kommentaarid	Hinne
Vee karedus	Mudelite  tööleht
	Praktikumi interpreteering
Väetised	Esitlus Väetised Eestimaa aedades,, Kaart-
Ehitusmaterjalid	,,Minu tuleviku maja,, ,, Ehitusmaterjalide leiukohad ja tootmine Eestis,,
		Koondhinne

LISA 1 ÕPPEKÄIK- kinnistab õpitud teadmised.

Nb! Võimaluse korral lõpeks see õppekäiguga –väljasõit   Pärnu maakonda

TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuses  http://sarghaua.info//

Õpilastel võimalus veeta seal terve päev koos õppeprogrammidega  http://sarghaua.info/oppeprogrammid-2/http://sarghaua.info/oppeprogrammid-2/

LISA  2 – lisatund arvutiklassis

Eesti kivimite õppekollektsioon -http://geoeducation.info/oppekollektsioonid/

Lisamaterjal-

Eesti geoloogiline ehitus, kivimid ja maavarad- http://geoeducation.info/oppekollektsioonid/

Mineraalidest ja nende omadustest - http://geoeducation.info/mineraalidest/

Töölehed